Millal on õige aeg maja soojustada?

Soojustus on pikaajaline investeering, nii et ajastus loeb. Lihtsam on soojustada siis, kui konstruktsioon on niikuinii avatud, kuid vahel annab ka hoone ise märku, et soojusest jääb puudu.

Greenec soojustab nii uusehitisi kui ka renoveeritavaid hooneid: eramaju, korterelamuid ja ärihooneid üle Eesti. Allpool käime läbi uue maja, renoveerimise ja hoiatusmärgid ning soovitame, kust alustada.

Kui ehitad uut maja

Uue maja puhul tasub soojustus läbi mõelda juba planeerimise ajal. Siis saab kogu hoone soojustuse lahendada tervikuna:

• Vundamendi soojustus tasub planeerida koos sokli ja põranda lahendusega, et hoone alaosa soojustus jääks katkematuks.
• Sokli saab soojustada siis, kui see on veel katmata, enne sokli viimistlust.
• Katuse saab soojustada enne siseviimistlust, kui sarikad on veel avatud.
• Seinte soojustus tasub läbi mõelda ehituse ajal, koos pööningu ja katuse lahendusega.

Ühtse tervikuna soojustatud majas on külmasildu vähem. Seepärast tasub soojustamisest rääkida enne, kui pinnad viimistletakse.

Kui renoveerid või teed remonti

Vanemates majades on soojustus sageli puudulik, vajunud või liiga õhuke. Vanad maakivi-, paekivi- ja betoonvundamendid on tihti soojustamata ning pööningul on vaid õhuke või ebaühtlane kiht. Puistevill ja PUR vaht sobivad hästi ka renoveeritavatele hoonetele, sest need täidavad ebatasasused ja praod. Pihustatav vaht katab ka ebatasase kivipinna, mida plaatidega on raske soojustada. Ka seinte soojustus on vanemas majas sageli puudulik ja seinad on talvel külmad.

Hea hetk on ka remont. Kui põrandakate või -konstruktsioon on remondi ajal avatud, on hea võimalus soojustus lisada. Kui pööningust hakatakse tegema eluruumi, tuleb soojustada katus, mitte pööningu põrand. Kui pööning jääb aga kütmata, on tavaliselt mõistlikum soojustada pööningu põrandat.

Märgid, et soojustus on puudu

Isegi kui suuremat ehitust plaanis pole, tasub tähelepanu pöörata järgmistele märkidele:

• Ülemise korruse lagi on talvel külm või suvel on seal palav.
• Õhk toas on soe, aga põrand jalgade all on külm.
• Põrand on külm just seinte ääres ja nurkades.
• Seinte alaosas on niiskus, niisked nurgad või hallitus.
• Maja soojeneb aeglaselt ja küttearve on suur.

Need märgid viitavad sageli sellele, et soojustus on mõnes hoone osas puudu või liiga õhuke. Näiteks külm põranda serv tuleneb tihti soojustamata soklist või vundamendist. Külmasillad jahutavad seinte alaosa ja nurki, kuhu hakkab kogunema niiskus. Ka palav ülemine korrus on märk, mida tasub tähele panna, sest hästi soojustatud lagi ei lase suvist kuumust katusealusest tubadesse.

Kust alustada

Sääst sõltub hoone seisukorrast, varasemast soojustusest ja sellest, millist hoone osa soojustatakse. Suurim mõju on tavaliselt seal, kus soojustus puudub või on väga õhuke. Pööning on sageli hea koht alustamiseks, sest sinna pääseb enamasti hõlpsasti ja töö käib elutube segamata.

Kui külm tuleb põranda servast, vaata üle sokkel ja vundament. Kui kogu põrand on külm, tasub soojustada ka põrand ise. Mõtle majast kahe osana: alaosa on vundament, sokkel ja põrand, ülaosa pööning, katus ja seinad. Greenec soojustab kõiki hoone osi vundamendist katuseni, nii et ühe hoone tööd saab teha üks ettevõte. Kirjelda oma maja pakkumise päringus ja arutame koos läbi, kust soojustamist alustada. Soovi korral arvuta enne orienteeruv hind.